PEA logo

5 suurimat väärarvamust kinnisvara ülevaatusest.

Kinnisvara kontroll või ehitise ülevaatus tähistab üht teie tähtsaimaid tegusid, mis aitab teil kindlust leida, et ja kas teie uus kodu on hea investeering ning turvaline elukoht.

Ometi ei mõista ega tea paljud ostjad kuigivõrd, mis elamu ülevaatusel toimub või mida neil endil tasuks teha, et lõigata sellest võimalikult palju kasu. Lugege edasi, et teada saada viit suurimat valekäsitust ja viga, mida ostjad kipuvad ehitusekspertide sõnul ehitise ülevaatuse käigus tegema ning kuidas teie saaksite neid võimalikke vägagi kulukaid rahalisi põntse vältida.

 

Viga nr 1: Uut ehitist ei lasta kontrollida

Sellist algajalikku viga teevad mõnikord isegi kogenud koduostjad. Nad oletavad, et kinnisvara on laitmatus korras, kuna see jõuti kooskõlastada ja heakskiita kohalike eeskirjade ja määruste järgi. „Ärge olge selles nii kindel,“ sõnab Jim Troth, elamute ülevaatusele keskenduva ettevõtte omanik, USAs. Troth kontrollis nimelt üht uhiuut ja äsja lõpliku omavalitsuse ja maakonna ehitusülevaatuse läbinud maja. Uurides aga maja keldrikorrusel paiknevat madalat põrandaalust ruumi avastas Troth, et keegi oli hoone peamist kandetala umbes meetri võrra lühendanud, et sinna ruumi torustik mahutada.

„Maja oli hakanud selles kohas juba vajuma,“ nentis ta.

Loo moraal: Ärge eeldage üksnes vastavate ametkondade heakskiidu alusel, et ehitajad või töövõtjad tegid kõik oma tööd suurepäraselt. Ehitusinspektor on teie viimaseks kaitseliiniks oluliste puuduste esinemisel, mille pärast teie majanduslik tulevik võib sõna otseses mõttes kokku variseda.

 

Viga nr 2: Valite ülevaataja valedel põhjustel

Ülevaataja otsingutel sõeluksite kindlasti välja spetsialisti, kes justkui arst vaataks kogu – ühe teie suurimatest investeeringutest – risti-põiki läbi. Valiksite meelsasti kellegi, keda teate hinnata pädevaks, põhjalikuks ja usaldusväärseks. Ometi liiga palju ostjaid pöördub kahjuks ettevõtete poole, mis pakuvad ehitise ülevaatust ehk auditit madalaima hinnaga või siis lepivad teenusepakkujaga, mida nende kinnisvaramaakler soovitab.

Paraku võib odavaim pakkuja osutuda sageli isikuks, kel on kõige vähem kogemust, võimet ja tehnilist taipu.  Juhul, kui tahate nt soovitusi oma kinnisvaraagendilt, paluge temalt kaht või kolme eri nime ja intervjueerige igaüht eraldi, et teil oleks hõlpsam otsustada, keda valida ehk kelle suhtes te end kõige rahulikumalt tunneksite.

Alati küsige infot tehtud tööde, litsentside, kutseühendustesse kuulumise ja tunnistuste kohta. Ühtlasi tasuks uurida, kas eksperdil on erialane vastutuskindlustus.

 

Viga nr 3: Unustatakse koostöö: ei võeta ülevaatusest osa

Ehituseksperdi  koostatud kirjalik aruanne ei anna teile kahjuks nii selget pilti maja seisukorrast, kui arvata võiksite ja sooviksite. Ostjad, kes ei võta ise aktiivselt ehitise ekspertiisist/auditist  osa, ületähtsustavad väiksemaid probleeme, või veel hullem, ei taipa, kui tõsisest puudusest ja veast jutt käib.

„Ma tegin ühe ülevaatuse, kus ostja polnud kohal ning mis päädis sellega, et ta hakkas tegelema hoopis maandamata pistikupesadega ega pannud üldse tähele, et veepaagist voogas vingugaasi,“ nagu rääkis üks ekspert. „Teil tuleb kindlasti eksperdiga kaasa minna, küsimusi esitada ja teda kuulata, kui ta annab teie majast oma professionaalse hinnangu.“

Viga nr 4: Inspektori märkusi ja soovitusi ei võeta kuulda

Mõnikord ostjad ei järgi ega võta arvesse ülevaatusel avastatud puudusi enne ostutehingu sõlmimist. Täpselt nagu mees, kes ei taibanud, et tema veesoojendist hoovav süsinikmonooksiid oli tõeliselt suur probleem, ei pruugi teiegi ette kujutada, kui palju võiks sellise vea kõrvaldamine maksma minna. Sageli soovitavad ülevaatajad ostjatel seetõttu iga probleemilahendusega seotud hinnakalkulatsioone järele pärida, kuid ostjad kipuvad seda edasi lükkama ja hangivad info alles pärast ostmist, tõdeb Kathleen Kuhn,  ehitusekspertiisidele ja -audititele keskenduva ettevõtte  president USA’s.

„Kui ostjad lasevad oma süsteemide maksumuse alles pärast tehingu sõlmimist määrata, võib ostuhind osutuda oluliselt kõrgemaks ja tehing hoopis suuremaks, mida nad algselt ootasid,” märgib Kuhn.

Kuhn soovitab enne ostmist alati mitmetelt teenusepakkujatelt küsida remondikulude arvestatavat summat ning julgelt oma inspektoriga kontakteeruma nende arvutuste ja arvestuste arutamiseks. „Teie ehitusekspert suudab vahest selgitada ja jagada mõningaid väärtuslikke teadmisi töövõtjate ettepanekute kohta,“ ütleb ta.

 

Viga nr 5: Inspektorilt oodatakse selgeltnägijavõimet

Ükskõik kui kogenud, kompetentne või õppinud teie ülevaataja ka poleks, ei või ta ometi ennustada tulevikku. „Inspektoritel puudub kristallpall, nii et nad ei saa just kindlalt ja täpselt prognoosida, millal mingi vananev süsteem üles ütleb,“ selgitab Kuhn. „Optimistlikud koduostjad arvavad mõnikord, et süsteem peab veel mitu head aastat vastu, kuna ülevaatuse ajal kõik toimis korrektselt ega mingeid nähtavaid märke riketest ei täheldatud.“

Inspektor võib teile küll öelda, et maja selline kliimaseade ja -süsteem kestab tavaliselt vaid 10 aastat ja et teie oma on 11 aasta vanune. Ometi pole tema võimuses teada, millal see lakkab töötamast. Seepärast tasuks teil iga kord võtta ühendust inimestega, kes tunnevad teatud süsteeme lähemalt ning oskavad teie seadmete/süsteemidega puudutavatele küsimustele paremini vastata.

Ühtlasi pidage meeles, et teie ehitise ülevaataja töötab teie huvides, on palgatud teie poolt. Ta ilmub kohale, et anda teile majast oma avameelne ja otsekohene ekspertarvamus.

„Inspektor on ostuprotsessis üks väheseid inimesi, kelle sissetulek ei sõltu ostutehingust endast,” märgib Troth. „Neile makstakse ülevaatuse, mitte müümise eest. Seega sobib neile hoopis rohkem püsida erapooletute nõustajatena.“

Tõlgitud ja toimetatud artiklist: Alyson McNutt English: 5 biggest home inspection mistakes  • Bankrate.com.

 

 



Tutvu meie teenustega

Projekteerimine Konsultatsioon Ekspertiisid Projektijuhtimine Järelevalve Energiamärgised
Võta ühendust